Järjest rohkem on hakatud rääkima toiduainete varjatud talumatusest ja selle seostest mitmesuguste haigustega. Kas tõesti võib kroonilist haigust leevendada pelgalt toidusedeli muutmisega?
Vastab arst, õendusõppejõud, psühholoog ja Tartus asuva Tervisekooli direktor Annely Soots.
Mis on toidutalumatus?
Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel ning tavaliselt nad ise ei teagi seda. Iseloomulik on probleemide süvenemine vananedes.
Toidutalumatust aetakse tihti segamini toiduallergiaga, aga need on kaks täiesti ise asja ja neid tehakse kindlaks täiesti erinevate testidega.
Allergia on organismi ülitundlikkus mingi aine suhtes, reaktsioon (nt lööve nahal vms) tekib kiiresti ja kohe pärast teatud toiduaine tarbimist.
Toidutalumatuse tagajärjed ilmnevad pika aja jooksul. Neid ei tajuta kohe, kuid mittetalutava toiduaine pidev söömine võib lõpuks muutuda raskeks, eeskätt põletikuga kulgevaks haiguseks.
Tuleb aga rõhutada, et haiguste põhjustajaks pole kunagi mingi konkreetne toiduaine kui niisugune, haigusi võib põhjustada asjaolu, et konkreetne isik ei talu seda toiduainet.
Kuidas toidutalumatust diagnoositakse?
Üks ja kõige kindlam
võimalus on teha analüüsid. Kui analüüs
kinnitab talumatust, siis on selge,
missugused toidud on probleemsed, missugused mitte. Asja teeb
keerulisemaks ka see, et talumatuse vorme on mitu,
nende aluseks on erinevad tekkemehhanismid ja seetõttu pole ka
ainult ühte testi, mille järgi saab kõiki talumatusi
diagnoosida. Need testid on väga kallid ning
Eesti haigekassa ei rahasta neid veel.
Diagnoosimise teeb raskeks see, et sümptomid võivad olla väga erinevad, neid ei osata alati seostada toiduga ning need võivad ilmneda alles tunde või päevi pärast söömist. Sageli on just see toiduaine, mille suhtes esineb talumatus, inimesele eriliselt meelepärane, kuna seda tarbides tekivad kehas opioidsed ühendid. Seega on tegemist omamoodi narkootilise sõltuvusega.
Samas on ka igal inimesel võimalik katse-eksituse-meetodil proovida, mis talle sobib, mis mitte. Soovitatakse nädalaks välja jätta kõik potentsiaalselt talumatust tekitavad toidud ning siis lisada uusi toiduaineid ühekapua ja nelja päeva järel. Kui nelja päeva järel kehalised sümptomid ei halvene, siis võib arvata, et see toiduaine ei põhjusta probleeme. Igaks juhuks soovitatakse veel kord proovida. Ja tarbida toiduainet julgelt, kui kahel korral on saadud hea tulemus. Seda saab teha iseseisvalt, aga soovitan alati konsulteerida toitumisspetsialistiga, sest iseseisvalt dieeti pidades võite oma toidusedelist välja jätta mõned kehale väga vajalikud toitained. Toitumisspetsialist oskab nende asendamiseks teile soovitada toidulisandeid.
Millised on toidutalumatuse tekkepõhjused?
Need ei ole veel päris lõplikult selged, kuid tõenäoliselt tuleb neid otsida immuunsüsteemi häiretest, mida omakorda põhjustavad stress, keskkonna saastumine, kokkupuude kahjulike keemiliste ühenditega, samuti sooletrakti probleemid, mis toovad kaasa valguainevahetuse häired. Sobimatute toiduainete põhjustatud immunoloogiline reaktsioon ja valgu ainevahetuse häire võivad olla osaliselt või täielikult paljude terviseprobleemide põhjustajaks.
Toidutalumatusest räägime siis, kui reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised. Vaevused ei ilmne kohe pärast söömist, vaid vahel isegi mitme päeva pärast. Sümptomid ja vaevused võivad hõlmata mis tahes organsüsteemi, seepärast on ka raske aru saada, missugune toiduaine põhjustab talumatust.
Milline on ravi?
Talumatuse raviks on teatud toiduainete ajutine või lõplik väljajätmine igapäevasest menüüst.
Kõige sagedamini on tegemist piima- ja gluteenitalumatusega. Nende puhul ei aita mõnekuisest loobumisest, sageli tuleb seda režiimi pidada aastaid, vahel isegi terve elu.
*
Toiduainete varjatud talumatuse kohta saab lisainfot MTÜ Stelior Eesti Toitumisalasest nõustamiskeskusest.