Head lugejad! Suur tänu kõigile, kes kirjutasid meile oma suvistest lemmiktegevustest. Juunis ootame kirju teemal „Minu pere lemmikloom”. Maa- ja linnaloomade rollid peres on tihti väga erinevad, huvitav oleks lugeda teie lugusid praegusest või endisest lemmikust ja seltsilisest. Kirjutajate vahel loosime välja David Aldertoni „Sinu kassi seletaja” ja Tuire Kaimio „Kutsika kasvatamine”.
Suverõõmude loo eest võitis auhinna -- Anna ja Anders Jeppsoni raamatu „Meisterdame ise kodus ja aias” Ene Raudkats.
Ootame jätkuvalt teie arvamusi, miks te Elukirja loete (hea, kui koos oma pildiga)!
Kõik kirjad on oodatud aadressil: Elukiri, Väike-Karja 12, 10140 Tallinn või e-postiga aadressil: kristel@elukiri.ee. Kindlasti loosime kirjakirjutajate vahel välja auhindu!
*
Suveootus
algab kohe, kui aastanumber vahetunud. Pensionäride suved
tunduvad kaugelt vaadates ehk liigagi rutiinsed, aga ega ole küll!
Internetiajastul potsatab postkasti mõni kiri kaugete aegade
kaaslaselt, kes utsitab kokku saama. Ikka helistatakse ja küsitakse,
kuidas tervis on. Üks asjalik penskar ei kipu hädaldama ja
vererõhust halama, vaid vatrab, mida viimati luges või
istutas ja mitu lapselast tal on. Ja suve suurim rõõm
on edenemine lapselaste rindel. Need ju tuuakse otse me õuele!
Ka on kaasaga kahepeale klassi- ja kursusekaaslased segunenud ja nii
toimuvad topelt kokkutulekud. Nüüd juba igal suvel! Kevadel
aeda lisatud linnupuuride elu annab jõudu, rääkimata
siis taimemajandusest.
Meie
pere reisib igal suvel palju ja meie pere murule mahub alati
tulijaid. Viimasel ajal oleme lausa südapäeval laulud lahti
löönud. Üks atsakas pensionär ei vingu ka hindade
pärast. Meedia meid ju rasvaste suudega ahneteks tahtjaiks
tembeldanud. Elame veel! Ilusat suve ja kauneid kohtumisi!
Ene Raudkats Kuremaalt
Mina
oma hobi- ja erialaga seotud aiaelus ei leia suvest paremat aega. Iga
päev võib oodata üllatust – kas on kreegid
lumivalgeid õisi täis või märkad õunapuude
õierikkust. Noored astelpaljud on sel aastal õiepungi
täis, loodan, et külmakraadid ei riku neid ära.
Varased teist perioodi kandvad maasikad panen kevadel varakult loori
alla ja juba nad õitsevad. Tänavune soe talv jättis
ellu ka minu eelmisel aastal purgi alla pandud roosiistikud. On nii
tore, kui saan juurde mõne roosi, mis on n-ö oma vaevaga
saadud. See on hoopis midagi muud kui ostetud taim. Eelmisel aastal
ärkas ellu ka üks mu tütre toodud punane potiroos.
Mulle
meeldib ka joonistada. Loodan, et suvel saan teha mõned pildid
lilledest. Lapsed on teinud minu lilledest fotosid. Mul on hea meel,
et on olemas kollase roosi 'Ormiston Roy' foto, mille külm
hävitas. Türi lillelaat on mulle juba väga vaevarikas
reis.
Lehte Laidemäe Järvamaalt
