Üha tihemini viib reisipisik meie inimesi ka Euroopast välja, sinna, kus kombed ja traditsioonid on meile harjumuspärasest sootuks erinevad. Enne reisi tasub alati teha natuke kodutööd ja end külastatava riigi tavadega kurssi viia.
Üks valdkond, milles Eesti inimene end ebakindlalt tunneb, on kahtlemata kauplemine – eriti idamaades, kus see on lausa omaette kunst ja elamise viis. Kui aga mõned seaduspärasused ja käitumisnipid selgeks teha, on idamaise turu sagin ja kirevus nautimist väärt kogemus.
Esimese hooga võtab idamaa turu melu silme eest kirjuks ning müüjate intensiivne kaubapakkumine mõjub võõristavalt. Iga kaupmees seisab oma poe või leti ees ning võtab möödujatega valjuhäälselt kontakti. Selline on paljudes idamaades aastasadu kestnud kauplemise hea tava ning müüja annab endast kõik, et ostjad leiaksid tee tema kaubani.
Põhjamaine ostja võib sellise intensiivse müügimeetodi puhul pea õlgade vahele tõmmata ja, pilk maas, pikkade sammudega edasi tormata.
Idamaa linnades ja turismipiirkondades on poode-turge palju ning kaupmeeste käest ei ole pääsu. Samas on ju meeldiv võõral maal kaubandusega tutvust teha ja toredaid oste sooritada. Mõned kaubad on tunduvalt odavamad ja kvaliteetsemad kui Eestis, mõnel asjal jälle on puhtalt emotsionaalne väärtus ning koju jõudes jäävad need eksootilist reisi meenutama. Samuti on vahva tuua lähedastele pikalt reisilt kingitusi.
Jagan üht meeldivat ostukogemust, mille osaliseks sain Indias. Ühes väikeses külas Revalsaris kutsus poemüüja mind oma särgipoodi vaatama. Kuna mul oli palju aega, siis otsustasin tema poega tuvust teha. Imetillukese tolmuse poe nurgas kõrgus särkide virn maast laeni. Poemüüja kiitis kangaid, millest särgid olid tehtud, ning soovitas mul särke selga proovida. Ise lubas teha spetsiaalse hinna – ainult mulle, kuna ma olen nii tore inimene! Asusin siis särke selga proovima. Kuna poes ei olnud peeglit, siis panin särgi selga ja läksin poe välisukse klaasi peegelduselt vaatama, kuidas see sobib. Ja nii iga särgiga eraldi: muudkui jooksin õue poe ukse taha ja tagasi. Naeratus ei kustunud poemüüja huulilt, iga särgi puhul ütles ta mulle, et see on suurepärane, aga proovigu ma veel üht imetoredat särki. Nii need tunnid möödusid, vahepeal pakkus poemüüja mulle teed ja rääkis oma perekonnast. Ta oli kuuendat põlve kaupmees, kõik tema esiisad olid tegelenud riideäriga ning ta lootis, et ühel päeval jätkab tema äri poeg. Tema poeg oli kuueaastane ja aitas isa lihtsamates töödes, nii nagu temagi oli omal ajal isa aidanud ning kauplemise kohta esimesi õpetussõnu saanud. Tundus, et ta elab igaveses olevikus ning kiiret pole kuhugi. Tema mesimagus jutt oli mõjunud ning ma leidsin, et üks ilus särk võiks mul ju veel olla. Nii ma siis otsustasingi särgi osta ning arenes vestlus särgi hinna teemadel. Ma ei oska lõppkokkuvõtteks ütelda, kas ma sain nii soodsa hinna, kui kaupmees ütles, aga igatahes sain ma ühe toreda kauplemiskogemuse ning suurepärase tunde.
Idamaa kaupmehed ei ole meelitustega kitsid, neil on piisavalt aega ning inimese loomust tunnevad nad hästi. Paljudes maades on toredaks tavaks potentsiaalsetele ostjatele teed pakkuda ning maast ja ilmast vestelda. Teejoomine on rituaal enne kaubatehingu sooritamist. Kaupmehed naudivad klientidega suhtlemist ja müügiprotsessi sama palju kui lõpptulemust – kasulikku tehingut. Kaupmeeste kesine inglise keel ole neile takistuseks. Mõtteid, mida ei suudeta sõnades väljendada, selgitatakse intensiivsete žestide abil.
Idamaal reisides on kasulik omaks võtta sealsed kauplemise tavad ning suhtuda kohalikku kauplemisstiili kui toredasse paratamatusse. Igas poes küsib kaupmees oma kauba eest just nii suurt hinda, nagu talle pähe tuleb. Kauba hinda mõjutavad ostja maksujõuline välimus, turismihooaeg ning loomulikult kohalikud uskumused. Näiteks usuvad kaupmehed, et kui päeva esimene külastaja sooritab ostu, siis toob see terveks päevaks head müügiõnne. Kindlustamaks endale terveks päevaks müügiõnne, võib müüja esimesele ostjale kauba lausa poolmuidu anda. Paljude idamaa kaupmeeste nõrkuseks on kaunid blondid naised, kellele tehakse samuti “sõbrahind”. Tihti jutustavad kaupmehed igale kaubale legendi juurde. Nii tekib turistil tunne, et sellist suurepärast ostuvõimalust enam elus ei tule, ja ta sooritabki enesele märkamatult järjekordse impulssostu.
Samas ei tasu oma tuju rikkuda, kui olete ostu sooritanud ning selgub, et mõnes teises poes on samasugune kaup kolm korda odavam. Andestage endale, sest võõral maal reisides ei jõua te kohalike hindadega kursis olla, ning suhtuge sellesse kui paratamatusse.
Ostude sooritamisel tuleb kasuks, kui olete enne kohalikku kaubandusse sukeldumist läbi mõelnud, kui palju teil on võimalik raha kulutada. Samuti on hea, kui teil on mõningane visioon, mida te soovite antud maalt kaasa osta. Nii väldite liigset laristamist ja pettumustunnet, kui selgub, et olete kalli raha eest ostnud jumal teab mis pahna. Eksootilises poes tundus kaup väga ahvatlev, kuid kodus pole sellega midagi peale hakata, ainult võtab ruumi ja kogub tolmu.
Hea emotsiooniga ostetud esemed meenutavad neid toredaid päevi ja eksootilisi kogemusi, mida te veetsite reisil olles. Nii saab nendest esemetest pikka aega rõõmu tunda ja kaugelt maalt ostetud kingitustega lähedasi rõõmustada.
Tähelepanekuid idamaal kauplemiseks:
Austage kohalikke kauplemistavasid ja olge sõbralikud üliaktiivsete kaupmeestega.
Kaupmehed ei tule selle peale, et nad mõjuvad pealetükkivalt – võtke seda kui osa idamaa kultuuri eripärast.
Ükski hind ei ole lõplik, kaubelge ja pakkuge kauba eest oma hind. Leidke vastastikku sobiv kompromisshind. Kui olete juba oma hinna pakkunud, arvestage, et peate asja ka ära ostma.
Olles maksnud kauba eest kokkulepitud hinna, unustage see. Pole vaja raisata pikki tunde sellele, et kontrollida hinna “õigsust”.
Hetkeemotsioonidest ajendatuna oste tehes küsige endalt kaht asja: kas seda eset on ikka tõesti vaja ja mida sellega kodus peale hakata.
Idamaadel pannakse rõhku kauplemisele kui protsessile, varuge aega ostu sooritamiseks ja lähenege ostu-müügitehingule loominguliselt.
Igal maal on nii sulisid kui ausaid inimesi. Hoidke oma rahakott kindlas kohas ja suuremad summad võimaluse korral hotelli seifis.
