Haigus ei vali ja võib tabada igaüht meist. Eriti külmal ajal, kui viirused on virgad levima. Kui tööinimene on haige, tuleb haigusleht võtta. Haigena tööl edasi rügamine ei too tulu ei haigele endale (tüsistuste oht!) ega ka tööandjale: haigena täisjõuga töötamine on küsitav, pealegi nakatab nii ka kolleege.

Kui oled haige, siis tuleb võtta haigusleht, et hiljem haigusraha ehk ametliku nimega töövõimetushüvitist saada. Paraku juhtub vahel nii, et kui raha laekub ükskord pangaarvele, venib tervenenul nägu pikaks: nii vähe? Eriti üllatunud on need, kes on jooksval aastal palgakõrgendust saanud, see justkui ei kajastugi haigusrahas.

„Töövõimetushüvitise ehk nii haigus- kui ka hooldushüvitise arvutamise aluseks ongi eelmise kalendriaasta sotsiaalmaks, antud juhul siis see, mille tööandja inimese eest tasus. Nii et kui inimene on haige aastal 2008, arvutatakse tema hüvitise suurust 2007. aasta sotsiaalmaksu järgi. Tänavu saadav suurem palk ehk siis sellelt makstav sotsiaalmaks hakkab mõjutama töövõimetushüvitist niisiis alles järgmisel aastal,” ütleb Eesti Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet. Ja nendib samas, et hüvitise arvutamise süsteem on tõesti pisut keeruline ja tavainimene ei pruugi esimese hooga sellest tõepoolest aru saada. Hüvitise suurust mõjutab näiteks ka see, kas inimene on selle eelnenud kalendriaasta jooksul töövõimetushüvitist saanud, ja mõni muugi nüanss.

Osvet proovib arvutuskäiku selgitada: „Haigekassa arvutab ajutise töövõimetuse hüvitise kindlustatud isiku ühe kalendripäeva keskmisest tulust Maksu- ja Tolliametist saadavate sotsiaalmaksu maksmist puudutavate andmete alusel.

Kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal inimesele arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu (Et sotsiaalmaksu makstakse töötasu pealt 33%, saame tulunumbri nii, kui jagame sotsiaalmaksu numbri 0,33-ga. Toim.) ja arvu 365 (päevade arv aastas) jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal inimene oli töövõimetuslehel.”

Siinkohal tuletab Osvet meelde, et hüvitist makstakse ainult töövõimetuslehe alusel ja ainult inimestele, kes on kindlustatud tööandja või võlaõigusliku lepingupartneri kaudu või füüsilisest isikust ettevõtjana. See tähendab, et arvesse lähevad ainult ametlikud sissetulekud. Kui makstakse ümbrikupalka, siis saab inimene hüvitist vähem.

Haigekassa soovitab inimese enda huvides teatada ümbrikupalgast e-kirjaga aadressil vihje@emta.ee või vihjetelefonil (tasuta, 24 h) 800 4444.

Konkreetne näide on ehk siinkohal abiks

Võtame tavalise palgasaaja, kes töötab töölepingu alusel. Kodanik jäi 2007. aasta mais haigeks ja oli 8 päeva töövõimetuslehel. Hüvitise arvutamise aluseks oleval eelmisel ehk 2006. aastal maksis tööandja tema eest sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega aastane tulu oli tal 39 600 : 0,33 = 120 000 krooni. Et kodanik oli haiguslehel ka eelmisel ehk 2006. aastal (mis on hüvitise arvutamise aluseks) 10 päeva, siis ei tule aastane tulu ühe kalendripäeva tulunumbri saamiseks jagada mitte 365, vaid 355-ga (365st päevast võetakse 10 haiguspäeva maha) ehk 120 000 : 355 = 338.03. Et haigushüvitist makstakse alates teisest päevast (antud juhul siis haiguslehel oldud päevade arv 8 – 1 = 7) ja seda 80% ulatuses (vaata ka lisa allpool), on edasine arvutuskäik selline: 7 x 338.03 = 2366.21 ning edasi 2366.21 x 0,8 = 1892.97.

See pole aga veel kõik: saadud summalt läheb maha veel tulumaks. Mõni haiguslehel olija on selle üle nördinud, aga ei tohi unustada, et töövõimetushüvitise puhul on tegu siiski tuluga (formaalselt küll saamata tulu kompenseerimisega), mille pealt tuleb alati maksu maksta. Osvet lisab, et hiljem Maksu- ja Tolliametile Interneti kaudu tuludeklaratsiooni esitamisel ning Maksu- ja Tolliametist endale eeltäidetud deklaratsiooni tellimisel on tuludeklaratsioonil juba olemas ka ajutise töövõimetuse hüvitise ja sellelt kinnipeetud tulumaksu andmed. Nii et kui inimesel on mingil põhjusel õigus osa makstud tulumaksust tagasi saada, läheb arvesse ka haigekassa poolt makstud hüvitiselt kinni peetud tulumaks.

Kokkuvõtlikult tavalise palgasaaja töövõimetushüvitisest
* Kodanik, olgu ta nimi Mart, töötab töölepingu alusel

* Eelmise ehk 2006. aasta tulu (bruto) oli 120 000 krooni, kuus seega 10 000

* Sotsiaalmaksu maksti tema eest eelmisel ehk 2006. aastal 39 600 krooni

* Eelmisel ehk 2006. aastal oli haiguslehel 10 päeva

* 2007. aastal oli töövõimetuslehel 8 päeva

* Töövõimetushüvitist arvestati 1892.97 (bruto), millest läks maha 22% tulumaks.

* Reaalselt sai Mart kätte 1476 krooni ja 52 senti.

Et töövõimetushüvitise saajaid on peale tavaliste palgatööliste teisigi (FIEd, isikud, kelle eelnenud kalendriaasta tulu oli väga väike või polnud seda üldse jne) ning mõnel puhul pole inimesel üldse õigust töövõimetushüvitist saada, soovitab Osvet täpsema ülevaate saamiseks tutvuda Haigekassa Interneti-kodulehel olevate näidetega (aadress http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvharvutamine/ ).

Kuidas ja millal makstakse hüvitist

Selleks et haigekassa määraks ja maksaks töövõimetuslehe alusel hüvitist, peab töövõimetuslehe haigekassale esitama 90 kalendripäeva jooksul, alates haiguslehel märgitud töökohustuste täitmisele asumise päevast. Enamasti lasub see kohustus tööandjal.

Hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide laekumisest haigekassasse. Osvet kinnitab aga, et tegelikult suudab haigekassa praegu haigusraha inimese pangakontole üle kanda juba keskmiselt 10 päeva jooksul pärast lehe laekumist haigekassa piirkondlikku osakonda.

Oma ajutise töövõimetuslehe käsitluse seisu saab teada Interneti-pangast kodanikuportaali kaudu või helistades haigekassa infotelefonil 16363.

Teadmiseks: hüvitis makstakse välja ka kindlustatud isiku surma korral

Osvet soovitab kõigil, kel on oma töövõimetuslehega probleeme, helistada E–R kella 8.30–16.30 haigekassa infotelefonil 16363, kust saab oma küsimustele konkreetsed vastused. Küsimusi võib esitada ka haigekassa kodulehel rubriigis „Küsi!” (http://www.haigekassa.ee/kysi/).

Töövõimetushüvitise protsent ja maksmise kestus

Haigushüvitis

* Haigushüvitist makstakse kindlustatule töövõimetuslehele märgitud vabastuse teisest päevast, seda 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

* Tööõnnetuse tagajärjel haigestumise, kutsehaigestumise ning kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel haigestumise korral makstakse haigushüvitist ühe kalendripäeva eest 100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.

* Pikaajalise haiguse korral (üle 120 kalendripäeva, tuberkuloosi korral 178 kalendripäeva) saadab raviarst arstliku ekspertiisi taotluse hiljemalt 121. päevaks (tuberkuloosi korral 178. päevaks) arstliku ekspertiisi komisjoni. Ekspertiisi otsus on aluseks haigushüvitise maksmise jätkamiseks või püsiva töövõimetuse otsuse tegemiseks.

* Kindlustatul on õigus saada haigushüvitist kuni 182 järjestikust kalendripäeva (tuberkuloosi korral 240 kalendripäeva), kokku mitte rohkem kui 250 päeva kalendriaastas.

* Vähemalt 65-aastasel töötaval inimesel on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest.

* Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas kokku kuni 90 kalendripäeva eest ja ühe haiguse korral järjest kuni 60 kalendripäeva eest.

Hooldushüvitis

* Hooldushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud vabastuse esimesest päevast alates.

* Alla 12-aastase lapse kodus hooldamise korral makstakse hüvitist 100%, tema haiglas põetamise korral 80%, seda kokku kuni 14 päeva eest.

* Haige perekonnaliikme kodus põetamise või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral makstakse hüvitist 80%, seda kuni 7 päeva eest.

* Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, on hooldajal õigus saada hüvitist 80%, seda kuni 10 päeva eest.