„Eesti Vabadussõda 1918-1920“
Suures formaadis ning kõvas köites album Eesti Vabariigi loomisest Vabadussõja lahinguväljadel.
Nende aegade, sõdurite ja võitluste kohta on tänini säilinud tuhandeid päevapilte, neist Eesti Filmiarhiivis ligikaudu 3000. Ja kuigi Eesti Rahvaväel polnud tegelikult kogu sõja jooksul ametlikult sõjapiltnikke, tegid sõjas hulgalisemalt pilte ligi paarkümmend meest ja enamasti ikka oma teenistusülesannete kõrvalt. Raamatusse on valitud 200 parimat fotot, nende seas ka seni avaldamata ja vähetuntud haruldusi.
Tammerraamat, 198 lk.

„Eluluule“
Peep Ilmeti koostatud kogumikus kajastatakse inimese eluringi läbi erinevate eesti autorite luuleloomingu. „Luule saadab meid hällist hauani, hällilaulust itkuni,“ ütleb koostaja. Sünd, lapsepõlv, noorusaeg, täiskasvanuiga, vanaduspõlv, surm – kõike seda annavad meie luuletajad edasi kaunilt, tähelepanelikult ja mõtlemapanevalt.
Raamatus saab kirjandussõber inimese eluteed jälgida läbi selliste tuntud ja armastatud luuletajate pilgu nagu Juhan Liiv, Artur Alliksaar, Gustav Suits, Marie Under jpt.
Varrak, 247 lk.

Erik Tohvri
„Rannal õitseb kibuvits“
Märtsikuise suurküüditamise tagajärjel orvuks jäänud Saima satub kasulapseks üksikusse rannatallu, kus valitseb ebausk ja vaimupimedus. Enne täisealiseks saamist kaotab tüdruk ka mõlemad kasuvanemad ja peab omal jõul avastama maailma, mis on täis tundmatuid ohte ja ahvatlusi. Näib, et noore naise tee on määratud, aga ootamatust kohtumisest alguse saanud trotslik soov äratab temas peituvad väärtused ja paratamatu allakäiguna tundunud tulevikutee hakkab ülesmäge minema...
Varrak, 272 lk.

Kati Murutar
„Eedeni aed“
Kati pajatab päevikuvormis oma möödunud suve tegemistest-toimetamistest Pärnumaal Liu külas Jausa talus. Ühe normaalse keskmise naiskodaniku võtaks selline rahmeldamine kolme hobuse, kahe bernhardiini, viie lapse, mitme majapidamise ja kutsetööga üsna ruttu võhmale, aga mitte Katit. See on suisa uskumatu, milleks see kange eesti naine (imetav ema!) võimeline on: iga päev kell neli-viis üles, mitu artiklit päevas pluss ehitus-, kaeve jm tööd ning kuna asjad ei kuku kunagi päris nii välja nagu need mõeldud olid, siis tuleb tal pidevalt lahendada mingeid jamasid ja olukordi. Avameelselt ja ladusalt kirjapanduna paneb loetu nii kaasa elama kui tundma.
Eesti Ekspressi Kirjastus, 256 lk.

Ralf Rond
„Naised kirglised“
Ralf Rond (kodanikunimi Jaan Kurn, 1893–1981) on 1920-ndatesse unustatud luuletaja, kes tõi eesti luulesse ühe unikaalse ja tervikliku maailma, mille peategelasteks on naised. Neid kujutab ta kui reetlikke, äraostetavaid, bioloogiliste tungide järgi elavaid loomi, kes on alguses neitsid, pärast hoorad, „kaunid kahejalgsed“, kellele on võõras igasugune mõistuslikkus. Poeetiliselt suutlikkuselt on Rond kindlasti väärt seisma kõrvuti Sütiste, Barbaruse ja Allega, tema keelekasutus on mõnigi kord isegi värskem ja rabavam. Paraku ei läinud tema andelaad kokku 1920–1930-ndate eesti kirjanduse akadeemiliselt vaoshoitud üldpildiga, rääkimata hilisematest aegadest, tema esikkogu „27“ määrati koguni kohtuotsusega hävitamisele, süüdistatuna kõlblusetuses – mistõttu ta on jäänud kuni tänaseni pea täielikult varju.
Valimik on illustreeritud Tallinna prostituutide fotodega aastaist 1918–1919.
Tänapäev, 112 lk.

Ülle Toming
„Ilus algus“
„Veel kaks nädalat tagasi ei teadnud ma isegi, et hakkan meie suhte algaastast „suurteost“ kirjutama. Olen nädalaid meenutanud ja kirja pannud – 1970ndate teine pool oli ilus aeg! Nagu eile oleks kõik olnud...,“ arutleb raamatu minakangelanna.
Selles tagasihoidlikus vihus avab tantsijanna lugejale päevikuvormis ühe armastuse magusvalusa loo, aga kes täpselt on see Peeter, jääb lõpuni salapäraseks...
Tänapäev, 88 lk.

„Mõisalegendid. Harjumaa“
Harjumaa mõisapärimust on kogutud alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Selle raamatu vanimad kirjapanekud pärinevad Saustist ja Kurnalt, uusimad salvestused on tehtud 21. sajandi alguses Raikkülas. Kokku on raamatus 270 pärimusteksti peamiselt Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividest, lisatud on ka mõningaid tekste erakogust.
Laiale lugejaskonnale mõeldud kogumik sisaldab ka põgusat ajaloolist ja genealoogilist teavet mõisaomanike ning -hoonete kohta.
Karmikoeline mõisapärimus annab tänapäevalgi mõtlemisainet ja paneb sügavamalt endasse vaatama nii eesti talurahva kui balti aadlike järeltulijaid.
Koostanud Mari-Ann Remmel
Tänapäev, 504 lk.

Alexander McCall Smith
„Scotland Street 44“
Edinburghi, aadressile Scotland Street 44 on kirjanik kokku kogunud värvika seltskonna erinevaid inimtüüpe: ema, kes tahaks, et poeg ta unistused täidaks ja tema 5-aastane poeg, kes eelistaks vahelduseks tavalise lapse elu elada. Sinisukast daam, kes näeb end laiema intellektuaalse maailma kodanikuna, eksklusiivse golfiklubi liikmekaardist unistav kinnisvaraärimees, iseseisvat elu harjutav kahekümneaastane neiu, kunstnikud, galeriipidajad ja paljud teised. Mõnus ja elegantselt kirjutatud raamat.
Tõlkinud Virve Krimm
Varrak, 352 lk.

Rosamunde Pilcher
„Talvine pööripäev“
Rosamunde Pilcher kirjutab raamatus talle omase soojusega inimestest, kelle jaoks talvine pööripäev muutub omamoodi pööripäevaks ka elus.
Väikeses Šoti linnakeses asuv vana maja Corrydale pakub varju endisele näitlejannale Elfrida Phippsile ja Oscarile, keda on vapustanud suur tragöödia. Lisaks neile satuvad majja elama veel mitu inimest, kellele elu on haiget teinud ja kes vajavad hädasti aega toibumiseks ning kosumiseks.
Pilcher meenutab nagu muuseas lugejatele, et sõprus, kaastunne, ustavus ja armastus suudavad alati uut jõudu anda ning ka kõige pimedam aeg saab ükskord otsa...
Teine trükk. Tõlkinud Virve Krimm
Varrak, 424 lk.