Kuidas teie jahindushuvi tekkis?
Kasvasin Tallinnas, olen Nõmme poiss ja mulle meeldis juba lapsepõlves koeraga mööda ümberkaudseid metsi ja rabasid hulkumas käia. Eks siis jahimeheks saamise mõte tekkiski. Põhjalikum huvi sai alguse esimesel ülikooliaastal, nimelt oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus ma omal ajal õppisin, selline õppeaine nagu jahindus. Tartu jahindusklubiga olid EPA-l head sidemed ja seal said jahindushuvilised kursustel käia. Tegin need läbi.
Milline jahipidamise viis teile kõige rohkem meeldib? Kuidas jahimeestel jahipidamisviisi eelistused üldse kujunevad?
Mulle endale meeldib eriti jaht koeraga. Just noore koera õpetamine ja tema arengu jälgimine pakub suurt emotsionaalset rahuldust.
Jahipidamisviisi valikud sõltuvad tegelikult mitmest asjaolust. Kuna metsas liikumine nõuab head füüsilist vormi, siis peab arvestama enda vastupidavusega. Näiteks urujaht on päris raske. Urud asuvad enamasti sügaval metsas, peale püssi on vaja kaasa tassida palju erivarustust. Kui koer on uluki leidnud ja haugub kuskil maa all, siis roomab jahimees, kõrv maas, mööda maad ja püüab ära tabada, kust täpselt haukumine tuleb. Kui maa on külmunud, siis võtab kahemeetrise augu kaevamine, et rebase, kähriku või mägrani jõuda, üksjagu aega ja vaeva. Linnujaht, kus jahimees istub tooli peal rannas ja ootab, et mõni part lendu tõuseb, nõuab muidugi vähem füüsilist vastupidavust.
Jahipidamisviisi valik sõltub ka jahipiirkonnas elavatest jahiulukitest. Jahimeestel on kas omad jahipiirkonnad või peavad nad näiteks jahikülalisena kasutama teiste jahipiirkondi. Jahipiirkonnas tuleb jahipidamisõiguse eest maksta kasutusõiguse tasu. Summa sõltub piirkonna headusest. Näiteks suurulukite –– põdra, metssea, metskitse – elukeskkonnaks sobivad jahipiirkonnad on kallimad, soode ja rabade piirkonnad odavamad. Jahipiirkonna väärtus hinnatakse üle iga kümne aasta tagant.
Kui tihti te praegu jahil käite?
Järjest vähem käin, paar-kolm korda kuus.
Kas looma tulistamine mingeid süütundeid ei tekita?
Koduloomade veristamine, keda oled käest söötnud, on muidugi raske. Metsloomadega, kellel on võimalus põgeneda, sellist tunnet ei teki. Mõnikord võib juhtuda, et jahiloom jääb haavatult metsa, see pole küll meeldiv. Seevastu õnnestunud jaht, kus otsid, leiad ja tabad täpselt, tekitab hea tunde.
Arvan, et jahipidamine ja looduses liikumine on inimese ürgloomusele omane. Pealegi on ulukiliha puhas, keemiast rikkumata ja sellest valmistatud toidud maitsvad.
KUIDAS SAADA JAHIMEHEKS?
Mida teha, kui niisama metsas kondamise või lasketiirus püssi paugutamise asemel tekib äkitselt soov jahimeheks hakata? Vastab Eesti Jahimeeste Seltsi direktor Andres Lillemäe.
Kas jahipisik lööb tavaliselt välja noorpõlves või võib see ootamatult tekkida ka vanemas eas?
Sellega on täpselt nii, nagu jumal juhatab. On maal elavaid peresid, kus huvi jahi vastu on kestnud põlvest põlve. On peresid, kus põlvkondade viisi pole keegi jahi vastu huvi tundnud ja siis äkki sünnib sinna perre kirglik jahimees. Vanusepiire pole samuti, tegelikult ka soo piire enam mitte. Järjest rohkem naisi on hakanud jahiga tegelema. Tundub, et sugupoolte võrdsus on ka selle alani jõudnud.
On juhtunud, et seni suikunud jahikire avastavad endas ootamatult just keskealised mehed.
Millest alustada, kui inimeses tärkab jahimehe kirg ja ta soovib sellega tõsiselt tegelema hakata?
Soovitan tal kõigepealt pöörduda kohalikku jahindusorganisatsiooni: jahiseltsi või jahindusklubisse. Jahindusinfot jagavad ka maakondade keskkonnateenistuste jahindusspetsialistid. Kuna Eestis on jahipidamine õigusaktidega reguleeritud, siis tasub tutvuda vastavate seaduste ja õigusaktidega. Tuleb käia jahimehe kursustel ja relvakursustel, teha eksamid, et saaks taotleda relvaluba ja jahitunnistust. Kursusi korraldavad jahindusklubid ja keskkonnateenistused.
Arvestada tuleb ka seda, et jahipidamine ei ole kerge tegevus, see nõuab omajagu head füüsist. Tuleb endale selgeks teha, kas ikka on aega tegeleda ulukihoolde, seltsielu ja otsese jahipidamisega.
Kui kaua aega umbes läheb hakkan-jahimeheks-mõttest ametlikuks jahimeheks saamiseni?
Oleneb usinusest, aga umbes aastaga peab arvestama.
*
Jahiseadusega reguleeritakse jahimaa kasutamiseks andmist, jahimaa korraldamist ning jahiulukite ja -saaduste kasutamist, st kogu jahinduse valdkonda. Seaduse põhiülesandeks on tagada jahiulukivaru taastusvaruna säilitamine võimalikult suurele arvule isikutele.
Ulukivaru kaitset ja jahipidamist reguleeritakse jahipiirkondade kaupa. Jahipiirkonnad moodustab riik vähemalt 5000 hektari suuruste ühes ringpiiris asuvate aladena. Piirkonna suuruse tingib Eesti looduslikele tingimustele vastav suuruluki eluks vajalik minimaalne territoorium.
Lisainfot vaata järgmistelt kodulehtedelt:
Eesti Jahimeeste Selts (EJS)
www.ejs.ee
(EJS-i kuuluvate maakondade jahiklubide ja -seltside kontaktandmed, jahiturismialane info, jahiulukite ja -koerte nimekiri, jahistatistika, jahikalender, ajakirja Jahimees sisukorrad jne)
Riigimetsa Majandamise Keskus
(RMK) http://www.rmk.ee
(Jahimajandid, jahimajad ja nende broneerimistingimused, jahiulukite nimekiri, jahihooajad, jahi tellimine, jahipidamisega seotud õigusaktid, lepingute näidised jahipiirkondade kasutajatele ja maaomanikele)
Keskkonnaministeerium
www.envir.ee/409526
(Maakondade keskkonnateenistuste kontaktandmed)