Selle aasta 1. juulil lülitatakse välja kõik analoogsaatjad ning kogu Eestis levib ainult digi-TV. Selleks kuupäevaks peaksid kõik katuse- või toaantenniga televaatajad varustama end digi-TV vaatamiseks vajalike seadmetega. Üleminekut digilevile pole tark jätta viimasele hetkele, sest vajalikuks võib osutuda katuseantenni kohendamine.
Esmalt veel kord meeldetuletuseks, et Eesti üleminek digitaaltelevisioonile puudutab vaid neid, kelleni telekanalid jõuavad tavalise katuseantenni kaudu ning kes täna näevad vaid kodumaiseid telekanaleid ETV, Kanal 2 ja TV3. Kui näete suuremat hulka telekanaleid või olete sõlminud lepingu mõne kaabel- või satelliittelevisiooni operaatoriga, siis teid digipööre ei puuduta, kuna telepildi edastamise eest vastutab teie teenusepakkuja.
Tavalise katuseantenni vahendusel telerivaatamiseks on pärast 1. juulit vaja digiboksi. Telerit ei ole vaja välja vahetada. Kui on aga niikuinii kavas soetada uus televiisor, on mõttekas osta juba sisseehitatud digiboksiga teler.
Enamasti tähendabki digipööre televaatajale ainult digiboksi ühendamist antennikaabli ja teleri vahele ning seadme sisselülitamist. Kui see tundub keerukas, soovitan abi paluda lastelt või lastelastelt, kes on kindlasti valmis aitama ka digiboksi välja valida. Kaupluses digiboksi või digitelerit valides tuleks kindlasti eelistada Digilevi märgiga seadet. Selle märgi saanud digibokse ja telereid on põhjalikult testitud, mis annab tänasele analoogtelevisiooni vaatajale kindluse, et soetatud seade sobib Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks ka aastate pärast.
Digilevi vastuvõtuks sobib tavaline katuseantenn
Digilevi abitelefoni 17101 ja veebilehe www.digilevi.ee kaudu laekunud küsimused näitavad, et vahel võib üleminek digitaaltelevisioonile olla keerukam. Seepärast on mõistlik juba aegsasti kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on vaja teha väikeseid kohendustöid. Enamasti ei ole siin midagi keerukat: vahel peitub lahendus antennile uue suuna, kõrguse või koha leidmises, vahel on vaja välja vahetada digileviks sobimatut tüüpi antenn või ühendada uuesti antenni külge aastakümnete jooksul tuultest ja vihmadest räsitud kaabel. Kõigi nende töödega saab mõni tehnikateadlikum sugulane või tuttav kenasti hakkama.
Tähtis on mõista, et korralik analoogtelevisooni pilt teleriekraanil ei taga veel digilevi häireteta vastuvõttu. Digitaaltelevisioon on olemuselt palju tundlikum ning toob võimalikud vead kohe välja. Kõige rohkem teevad muret katustel asuvad kunagised uhked antennisüsteemid, kus iga Eesti telekanali vaatamiseks oli eraldi antenn ja välismaa teleprogrammide jaoks veel paar tükki lisaks. Digilevi vaatamiseks need keerukad süsteemid enam ei sobi, sest kõik digikanalid tulevad koju kätte tavalise detsimeeterantenni kaudu.
Mis digilevile üleminek maksma läheb?
Digibokside hind algab veidi rohkem kui tuhandest kroonist. Lisaks võib paarsada krooni kuluda uue antenni ostmisele, juhul kui vana katuseantenn digilevi vastuvõtuks ei sobi. Oluline on aga silmas pidada, et kõik need on ühekordsed kulud. Selle väikese investeeringu tulemusel saab edaspidi tasuta vaadata kuut kodumaist digikanalit (ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11 ja TV6). Nende telekanalite vaatamiseks pole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga ega maksta igakuiselt telepildi vaatamise eest.
Digipööre puudutab ka kortermaju
Eraldi murekoht on kortermajad, kus telepilti vaadatakse ka ühisantennide abil. Uuringufirma TNS Emor viimase digilevi seireuuringu järgi on eeskätt väikelinnade ja asulate kortermajades tervelt 54 000 sellist kodu, kust telesignaal võib ühise antennisüsteemi uuendamata jätmise korral 1. juulil 2010 sootuks kaduda. Nimelt takistavad paljudes vanemates kortermajades digilevi signaali edastamist vanad filtervõimendid, mis tuleb lihtsalt antennisüsteemist eemaldada või uutega asendada. Samas võivad ka kortermajas probleemiks olla sobimatut tüüpi katuseantenn või amortiseerunud kaablid.
Kui vaatate telepilti kortermaja ühise antennisüsteemi kaudu, juhtige juba aegsasti korteriühistu juhtide tähelepanu sellele, et ka ühise antenni digilevi kõlbulikkus vajab kontrollimist. Selle kontrolli võib läbi viia omal käel, kuid süsteemi ümberehitamisvajaduse korral on mõistlik nõu küsida antennipaigaldusfirmadest.
Digilevile üleminekul ei ole enam mingit põhjust viivitada, sest üle Eesti on võimalik juba praegu tasuta näha kaks korda rohkem kodumaiseid telekanaleid kui analoogtelevisioonis, digibokside ja digitelerite valik kasvab pidevalt ning seadmeid saab osta kõikjal Eestis ka väiksematest kohtadest, näiteks koduküla postkontorist. Huvipakkuvate teleprogrammide puudust ei tasu karta, sest sama tavalise katuseantenniga saab soovi korral vaadata lisaks üle 20 tasulise telekanali.
*
Mis on digi-TV?
Digitaaltelevisioon on uue põlvkonna televisioon, mis kasutab televisioonisignaalide edastamiseks digitaalset signaali. Kogu info, mis moodustab teleprogrammi, on kodeeritud digitaalsesse nullide ja ühtede jadasse – samal põhimõttel edastatakse infot ka arvutite vahel. Tulemuseks on parem ja järjepidevam tehniline kvaliteet, efektiivsem teleprogrammide edastus ning mitmed uued lisavõimalused, mida analoogsignaal ei suuda edastada.
Vaatajatele pakub digi-TV võimalust vaadata senisest palju rohkem telekanaleid, oluliselt paremat pildi- ja helikvaliteeti, elektroonilist saatekava (otse teleriekraanil on ühe nupulevajutusega kättesaadavad nädala telekava ning saadete ja filmide tutvustused), erinevates keeltes heli ja subtiitrite valikut (televaataja saab ise valida, mis keeles heli või subtiitreid ta soovib, saab ka subtiitrid hoopis välja lülitada) ning muid uusi lisavõimalusi.
Mida on vaja digi-TV vaatamiseks?
Kui teil on leping teenusepakkujaga ning tasute telekanalite vaatamise eest igakuiselt arveid, siis olete kas kaabeltelevisiooni (Starman, STV, Telset jt), digi-TV (Elion, Starman, ZUUM jt) või sateliittelevisiooni (Viasat) klient. Teid digitelevisioonile üleminek tehnilises mõttes ei puuduta, sest telekanalite õiges formaadis edastamise eest vastutab teie teenusepakkuja. Juhul, kui te mõnda uut kodumaist telekanalit ei näe või te pole rahul kanalite valikuga, pöörduge paketi vahetamiseks oma teenusepakkuja poole.
Digitelevisiooni vaatamiseks tavalise teleri ja antenniga tuleb osta või rentida digiboks, mis muudab digitaalsed signaalid televiisorile sobivaks videosignaaliks. Telerit välja vahetada ei ole vaja, kuid samas võib osta ka digiboksi sisaldava teleri.
Digiboksi ostes tasub jälgida, et digivastuvõtjaga oleks kaasas teie teleriga kokkusobiv ühendusjuhe ning seade oleks varustatud Eesti Digilevi märgiga. Kui müüdaval seadmel see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.
Kui kasutate telepildi vaatamiseks kortermaja ühist antennisüsteemi, võib digi-TV vaatamiseks olla vaja seda ajakohastada. Selleks pöörduge oma maja ühistu või haldaja poole.
Kui kodus on mitu televiisorit, kas aitab ühest digiboksist?
Iga teleriga tuleb liita eraldi digiboks, sest üks digiboks suudab korraga edastada vaid üht programmi. Kui teleritel on digiboksid juba sisse ehitatud, siis mingeid piiranguid ei ole.
Kuidas digilevi seadmeid ühendada?
Digilevi digiboks ühendatakse detsimeeterlaineala antenni ja teleri vahele, antennivõimendit tuleks võimalusel vältida.
Lisainfo ja abi
Küsimuste või probleemide korral helistage tasuta infotelefonil 17101. Nõu ja abi seadmete valikul ning häälestamisel või antenni paigaldamisel saab küsida ka elektroonikapoodidest, antennipaigaldusfirmadest või digi-TV teenusepakkujatelt.
