Oli 27. september 2008, kui lahkusin Toscanast… Päike paistis (kuidas siis teisiti!), sooja oli 22 °C… Päev varem oli siin kandis hakatud viinamarju koristama. Küll oleks tahtnud kõndida koos kohalikega, punutud korv käes, viinapuude vahel, suuri lõhnavaid ja päikesesooje marjakobaraid ettevaatlikult korvi tõsta ning nautida kõike head seal leebe Toscana päikese all…
Arvan, et söögikultuur on kohaliku eluolu tundmaõppimiseks üks emotsionaalsemaid võimalusi. Nõnda ma ei häbenegi tunnistada, et meie väikese reisiseltskonna varasügisese Toscana-reisi peaeesmärk oli võimalikult palju ja erinevate roogadega maiustada. Seda nii väikestes maarestoranides, trattoria`tes ja pizzeria`tes. Aga ka käies turul ja ise kohalikust ülivärskest toorainest lihtsaid toite valmistades. Lisaks mitme väikese keskaegse linn-kindluse külastamine, öised pikutamised õlipuu all, Firenze ilust jahmumine ja ikka ja jälle vaimustumine kohalikust toidust ja veinist!
Eelpool mainisin ära Toscana köögi kaks kõige olulisemat tunnust: lihtsus ja värskus. Värske tooraine lihtsalt valmivas roas ongi selle kogu maailmas kõrgelt hinnatud ja ülimaitsva köögi ainus saladus. Tagasi kodus, olen tasapisi püüdnud ise järele teha roogi, millest reisi jooksul kõige enam vaimustusin. Kõik järgmised retseptid on koduköögis järele proovitud ja julgen neid nüüd ka meie heade lugejatega jagada. Ühtlasi soovitan kõigile, kel aega ja võimalust: tulge septembris Elukirja lugejareisiga Toscanasse ja nautige elu Toscana päikese all!
Tubli Toscana talupoeg käib toiduga ringi väga säästlikult, püüdes kõike olemasolevat ära kasutada. Soovist seismajäänud saia mitte ära visata, on sündinud lihtne ja maitsev Toscana saiasalat ehk
PANZANELLA
6 sööjale
1 pk (4 tk) Hagari Ciabatta kukleid (või mõnda muud täistera nisujahust saia)
4 suuremat tomatit
1 suur sibul, soovitavalt punane
värskeid basiilikulehti kaunistamiseks
Kaste:
3 sl valge veini äädikat
6 sl oliiviõli
soola ja pipart maitsestamiseks
Valmistamine:
Lõika kuklid pooleks ja pooled omakorda neljaks. Kalla saiatükid külma veega üle ja lase 30 minutit paisuda. Vahepeal lõika tomatid kuubikuteks, poolita sibul ja viiluta sibulapooled õhukesteks viiludeks.
Kastme valmistamiseks sega äädikas ja õli ning lisa maitseained.
Pigista saiatükkidest vesi välja ja murenda saiapudi sõrmede vahel kaussi. Lisa tomati- ja sibulatükid, vala üle kastmega ja sega hästi läbi.
Lase salatil vähemalt 2 tundi enne serveerimist külmas maitsestuda, võid selle ka juba eelmisel päeval valmis teha. Enne serveerimist kaunista basiilikulehtedega.
Kui klimbid on meile tuttavad suppide koostisosana, siis Itaalias pakutakse kartuliklimpe ehk gnocchi`sid eraldi söögikorrana. Lisandiks sobivad niihästi võitükikesed, mis sulavad kuumade klimpide peal mõnusalt vedelaks, või riivitud juust – itaaliapäraselt muidugi Parmesan, aga ka kodune riivitud Eesti juust teeb maitseandjana oma töö ära. Kõige maitsvamad on kartuli-gnocchi’d aga paksu basiilikukastme ehk pesto’ga.
KARTULI-GNOCCHI’D PESTOGA
6 sööjale
Gnocchi’d:
1 kg koorimata kartuleid
1 sl soola
pisut jahvatatud musta pipart ja riivitud muskaatpähklit
u 3,5 dl jahu
Valmistamine:
Keeda pestud koorimata kartulid soolases vees pehmeks. Koori nii kuumalt kui vähegi võimalik. Pane kausi põhja umbes 1 dl jahu ja purusta kahvliga või riivi kuumad kartulid peeneks, lastes kartulipudil kaussi jahu sisse kukkuda. Maitsesta kartulipudi soola, pipra ja muskaadiga. Lisa jahu osade kaupa samal ajal tainast käsitsi sõtkudes. Tainas on valmis, kui see on sitke ega jää enam eriti käte külge.
Võta tainapallist peopesasuuruseid tükke, rulli jahuga kaetud tööpinnal sõrmejämedusteks kangideks ja lõika need u 2 cm pikkusteks juppideks. Väldi liigset rullimist, muidu jäävad kartuliklimbid sitkeks. Vajuta valmislõigatud klimbid kahvliga veidi lapikuks, nii et ka kahvlitriibud jäävad mustriks peale.
Aja potis keema umbes liiter vett, lisa veidi soola ja keeda gnocchi’sid osade kaupa mulinaga keevas vees 3−4 minutit, kuni klimbid tõusevad pinnale. Tõsta nüüd klimbid vahukulbiga välja, lase veidi nõrguda ja tõsta kaussi.
Serveeri võitükikeste ja/või riivitud juustuga või valmista oivaline
roheline pesto-kaste
2 potti värsket basiilikut
3−4 küüslauguküünt
50 g seedermännipähkleid
50 g riivitud Parmesani
1 tl soola
värskelt jahvatatud musta pipart
2 dl oliiviõli
Traditsiooniliselt valmistatakse pesto’t uhmriga, aga ka köögikombainiga saab hea tulemuse.
Pane basiilikulehed, pooleks lõigatud küüslauguküüned, seedermännipähklid, riivitud Parmesan, sool ja pipar uhmri põhja või köögikombaini ja purusta ühtlaseks. Pesto konsistents ei pea jääma väga peenike. Lisa nüüd õhukese nirena ja kogu aeg pesto’t segades oliiviõli. Sega pesto veel kord läbi ja pane kaussi.
Pesto’t võid korraga teha valmis ka suurema koguse ja siis väiksemate portsude kaupa sügavkülmutada. Kevadel aga, kui meil on värskeid rohelisi lehti ka oma õuest saada, võid basiilikule lisada võilille- või nurmenukulehti, samuti murulauku.
*
Itaaliasse Toscanasse viib Elukirja reis 15.–19. septembril: külastame meiegi viinamarjaistandusi, vaatame, kuidas valmib oliiviõli ja maitseme kohalikke hõrgutisi. Reisile registreerumiseks helistage tööpäevadel 627 0159 või saatke e-kiri helle@elukiri.ee
